erakond põliseestlased

Rajoonikomitee presiidium – 1964

Partei liikmeks vastuvõtmine toimub eranditult individuaalses korras. Põhikirjas on öeldud, et “xLKP liikmeks võib olla iga Nõukogude Liidu kodanik, kes tunnustab partei programmi ja põhikirja, võtab aktiivselt osa kommunismi ehitamisest, töötab ühes parteiorganisatsioonis, täidab partei otsuseid ja tasub liikmemaksu”. Uusi liikmeid võetakse vastu kandidaatide hulgast, kes on läbi teinud kindlaksmääratud üheaastase kandidaadistaaži. Parteisse võivad astuda isikud, kes on saanud kaheksateistkümneaastaseks. Kuni kahekümneaastasi noori võetakse parteisse vastu Kommunistliku Noorsooühingu kaudu.

      Kogu oma olemasolu kestel on Kommunistlik Noorsooühing ette valmistanud ja andnud soovituse Kommunistlikku Parteisse astumiseks ligikaudu seitsmele miljonile inimesele. Iga kommunistliku noore suurimaks unistuseks on saada kommunistiks. ÜLKNÜ põhikirjas on öeldud: “Kommunistlik noor peab suurimaks auks saada Kommunistliku Partei liikmeks.” Kogu oma tegevuse ja õpingutega valmistuvad kommunistlikud noored partei ridadesse astumiseks.

Põhiliseks nõudeks, mille partei pragu esitab oma liikmetele, on aktiivselt osa võtta kommunismi ehitamisest. Kommunist peab olema teadliku töössesuhtumise, kõrge ideelisuse ja moraalse puhtuse eeskujuks, peab puudustesse suhtuma leppimatult, peab inimeste vastu olema taktitundeline ja tähelepanelik.

      Muidugi ei oleks õige arvata, et parteipilet vabastab inimese kõikidest puudustest. Puudusi on ka kommunistidel. Veelgi enam, nende hulgas leidub inimese, kes ei vääri kommunisti nimetust. Sellistest vabastab partei end otsustavalt. Ühtlasi aga teeb partei oma liikmete seas kasvatustööd.

xLKP jõu ja võitmatuse allikaks on partei ideeline ja organisatsiooniline monoliitsus, see, et iga kommunist täidab oma kohustusi teadlikult ja vabatahtlikult.

Kommunisti õigused kindlustavad tallke võimaluse aktiivselt osa võtta partei elust. xLKP liikmel on õigus valida ja olla valitud partei organitesse. Ta võtab osa partei poliitika ja praktilise tegevuse küsimuste vabast ja asjalikust arutamisest parteikoosolekutel ja partei ajakirjanduses. xLKP liikmel on õigus kritiseerida iga kommunisti, vaatamata sellele, millisel kohal viimane töötab, nõuda, et ta saaks isiklikult osa võtta sellest koosolekust või istungist, kus arutatakse tema tegevuse või käitumise küsimust. Kommunist võib pöörduda küsimuse ja avaldusega partei iga instantsi poole, kaasa arvatud xLKP Keskkomitee.

Algorganisatsioon.

Töökoha järgi ühinevad kommunistid partei-algorganisatsiooniks. Algorganisatsioon luuakse seal, kus on vähemalt kolm partei liiget. XXII kongressiks oli Nõukogude Liidu Kommunistlikult Parteil kokku ligikaudu 300 000 algorganisatsiooni. Nemad moodustavadki partei aluse.

Algorganisatsiooni kõrgeimaks organiks on parteikoosolek. Parteikoosolek viiakse läbi vähemalt üks kord kuus. Lahtistele parteikoosolekutele kutsutakse ka parteituid. Jooksvaks tööks valivad kommunistid igal aastal aruande- ja valimiskoosolekul büroo või komitee, mida juhib sekretär. Kõiki tähtsamaid jooksvaid küsimusi lahendab sekretär mitte üksinda, vaid koos teiste parteibüroo liikmetega, s.o. kollegiaalselt.

      Jälgige büroo liikmete, sekretäri, partei lihtliikmete tegevust. Nende poole pöördutakse nõu ja abi saamiseks kõige erinevamates küsimustes. Kommuniste huvitab kõik: tsehhi ümberehitamine ja olukord vabriku lasteaias, ratsionaliseerimisettepanekud ja raskused inimeste perekonnaelus, miitingu korraldamine ja kellelegi tehtud ülekohus, korteriküsimus ja puhkeaja veetmine. Ning asi ei piirdu sellega, et nad tunnevad nende küsimuste vastu vaid huvi. Parteibüroo või kogu algorganisatsiooni ettepanekul kutsutakse ühe või teise tähtsa küsimuse arutamisest osa võtma administratsioon, ametiühingu- või komsomolikomitee. Võetakse vastu vastav otsus, mille täitmist kontrollib parteibüroo.

Kõige tähtsam algorganisatsiooni tegevuses on töö inimestega, nende poliitiline ja kõlbeline kasvatamine, igakülgse abi osutamine töös ja elus. Juhtivat osa etendab siin kommunisti isiklik eeskuju ja parteiliste ülesannete eeskujulik täitmine.

MOTT