erakond põliseestlased

Rajoonikomitee presiidium – 1964

Ideeline ja organisatsiooniline relv.

Oma ajaloolise tee igal etapil on xLKP välja töötanud oma programmi, milles (teaduslikest seisukohtadest lähtudes) on kindlaks määratud partei peamised eesmärgid ja abinõud nende saavutamiseks. Programm on partei praktilise tegevuse aluseks.

      Esimeses programmis, mis võeti vastu 1903. aastal VSDTP II kongressil, kutsus partei töölisklassi, kogu Venemaa töörahvast võitlema tsaarivalitsuse vastu, seejärel aga kodanliku korra kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtestamise eest. See programm täideti Veebruarirevolutsiooni võidu ja Nõukogude riigi rajamise tulemusena.
      1919. aastal kinnitas VK(b)P VIII kongress partei teise programmi, mis oli nagu esimenegi välja töötatud seltsimees Lenini otsesel osavõtul ja juhtimisel. Selles programmis oli ette nähtud sotsialistliku ühiskonna ülesehitamine. Ka see on edukalt täidetud.

1961. aasta oktoobris võttis xLKP XXII kongress vastu partei ajaloos kolmanda programmi. Märkides kõigi kolme programmi omavahelist seost, võrdles seltsimees Hruštšov neid kolmeastmelise raketiga. Esimene aste – programm – rebis meie maa välja kapitalistlikust maailmast, teine tõstis ta sotsialismini, kolmanda ülesanne aga on viia ta kommunismi orbiidile.

Peamine uues programmis seisneb selles, et see on kommunismi ehitamise konkreetne, teaduslikult põhjendatud plaan. Programm annab selged ja täpsed vastused küsimusele: mis on kommunism ja missugused on selle ehitamise tähtsamad teed? Ta kajastab kommunismi ehitamise teooria ja praktika ühtsust ning tähistab uut etappi marksistlik-leninliku õpetuse arengus.

Partei kõrgemaks eesmärgiks, öeldakse programmis, on üles ehitada kommunistlik ühiskond, mille lipukirjaks on: “Igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste järgi.” Selle põhimõtte elluviimisest on eluliselt huvitatud kogu xSV Liidu töötav rahvas. Uus programm on kogu nõukogude rahva programm.

Programmi alusel koostatakse partei põhikiri, mis on partei organisatsiooniliseks relvaks võitluses kommunismi eest. Põhikiri määrab kindlaks, kes on partei liikmed, samuti kommunistide õigused ja kohustused, partei organisatsioonilise ehituse, siseparteilise dimukraatia põhimõtted jne.

Kõrge nimetus.

Inimesed ei sünni kommunistidena, kommunistiks saadakse, kasvatakse. Partei ridadesse toovad teda ideelised ajendid, arusaamine ürituse õigsusest, mille eest võitlevad kommunistid.

Kommunistid on selge mõistuse, tugeva tahtejõu ja kuuma südamega inimesed. Nad on alati seal, kus on raskem. Kapitalistide ja mõisnike võimu kukutamiseks ülestõusnud tööliste, töörahvahulkade avangardis sammusid kommunistid. Nad innustasid rahvast kaitsma Oktoobrirevolutsiooni võite. Uue elu ehitamise esimeste aastate väga rasketes tingimustes olid kommunistid seal, kus ehitati kõrgahje, rajati linnu, organiseeriti kolhoose, kus otsustati sotsialismi saatus. Suure Isamaasõja aastail olid just kommunistid need, kes esimestena viskusid koos granaadikimpudega fašistide tankide alla ning põlevatel lennukitel sööstsid vaenlase kolonnidesse; pärast võitu vaenlase üle aga mobiliseerisid kommunistid rahvast rahvamajanduse taastamisele ja arendamisele.

MOTT